Sest alustan õppima eesti keeles.
Ja see on jumalade kingitus, et minu toanaabrid on eestlased (eriti üks hea-hea tüdruk, suur tänu talle, et rääkib minuga, kahjuks ta läheb ära).
Vott, niimoodi elan)) Hakkan õppima eesti keeles, suhtlema eesti keeles ja võib-olla isegi mõtlema))))
Veel tunnen kojuigastust, noh see on muidugi et olen üksi linnas, kus ei tea kedagi, kus sõprudel ei ole aega minu jaoks, kus ei ole minu armastatud ema ja toredat isa((((
И как же все-таки скучаю по русскому языку))))))))